LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Adieux de l’hôtesse arabe
Araabia emanda hüvastijätt
eelmine järgmine


Muusika autor Georges Bizet
Sõnade autor Victor Hugo
Tõlge Ave Wagner
Tervikteosest 20 mélodies

Puisque rien ne tarrête en cet heureux pays,
Ni lombre du palmier, ni le jaune maïs,
Ni le repos, ni labondance,
Ni de voir à ta voix battre le jeune sein
De nos sœurs, dont, les soirs, le tournoyant essaim
Couronne un coteau de sa danse,

Adieu, beau voyageur! Hélas adieu.
Oh! que nes-tu de ceux
Qui donnent pour limite à leurs pieds paresseux
Leur toit de branches ou de toiles!
Que, rêveurs, sans en faire, écoutent les récits,
Et souhaitent, le soir, devant leur porte assis,
De sen aller dans les étoiles!

Si tu lavais voulu, peuttre une de nous,
O jeune homme, eût aimé te servir à genoux
Dans nos huttes toujours ouvertes;
Elle eût fait, en berçant ton sommeil de ses chants,
Pour chasser de ton front les moucherons méchants,
Un éventail de feuilles vertes.

Si tu ne reviens pas, songe un peu quelquefois
Aux filles du désert, sœurs à la douce voix,
Qui dansent pieds nus sur la dune;
O beau jeune homme blanc, bel oiseau passager,
Souviens-toi, car peuttre, ô rapide étranger,
Ton souvenir reste à plus dune!

Hélas! Adieu! bel étranger! Souviens-toi!
Kuna miski ei hoia sind kinni sellel õnnelikul maal,
ei palmipuu vari ega kollane mais,
ei puhkus ega küllus,
ega meie õdede noor rind, mis su häälele peale tuksub,
kui nende keerlev parv
õhtuti tantsuga mäenõlva kroonib...

Hüvasti, nägus rändur!
Oh, miks sa ei ole nagu need,
kelle laisad jalad ei liigu kaugemale
oma okstest või kangast meisterdatud katustest!
Kes mõtiskledes kuulavad teiste lugusid
ja unistavad õhtul oma ukse ees istudes
rändamisest tähtede sekka!

Kui sa oleksid soovinud, hea noormees,
oleks üks meist sind rõõmuga teeninud,
põlvitades meie avatud onnides;
sind lauluga magama uinutanud
ja peletanud rohelistest lehtedest lehvikuga
sinu otsaesiselt tüütuid sääski.

Kui sa ei tule tagasi, unista vahel
kõrbe tütardest, magusa häälega õdedest,
kes tantsivad paljajalu lilivaluidetel;
Oo nägus noor valge mees, kaunis rändlind!
Pea meid meeles, sest võib-olla
jääb mälestus sinust mitmele!

Jää hüvasti, kaunis võõras! Mäleta!