Gestillte Sehnsucht
Vaigistatud igatsus
Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Friedrich Rückert
Tõlge Hedi Tralla
Teose kataloogi- või oopusenumber: op91
Tervikteosest
Zwei Gesänge
In goldnen Abendschein getauchet,
wie feierlich die Wälder stehn!
In leise Stimmen der Vöglein hauchet
des Abendwindes leises Wehn.
Was lispeln die Winde, die Vögelein?
Sie lispeln die Welt in Schlummer ein.
Ihr Wünsche, die ihr stets euch reget
im Herzen sonder Rast und Ruh!
Du Sehnen, das die Brust beweget,
wann ruhest du, wann schlummerst du?
Beim Lispeln der Winde, der Vögelein,
ihr sehnenden Wünsche, wann schlaft ihr ein?
Ach, wenn nicht mehr in goldne Fernen
mein Geist auf Traumgefieder eilt,
nicht mehr an ewig fernen Sternen
mit sehnendem Blick mein Auge weilt;
dann lispeln die Winde, die Vögelein
mit meinem Sehnen mein Leben ein. |
Kui pühalikult seisavad metsad
kuldses õhtuvalguses supeldes!
Õhtused tuuled segunevad õrnalt
lindude tasaste häältega.
Millest sosistavad tuuled ja linnud?
Nad sosistavad maailma magama.
Aga teie, mu ihad, mis alatasa nihelevad
mu südames, hinge tõmbamata!
Sina, igatsus, mis rinna rahutuks teeb -
millal sa puhkad, mil magama jääd?
Tuuled ja linnund sosistavad,
aga millal uinute teie, igatsevad ihad?
Ah! Kui mu vaim enam ei kiirusta
unistuste tiivul kuldsetesse kaugustesse,
kui mu silmad enam ei peatu igatsevalt
igavestel kaugetel tähtedel;
siis sosistavad tuuled ja linnud
mu elu - ja igatsuse - unele. |
|
Geistliches Wiegenlied
Vaimulik hällilaul
Muusika autor Johannes Brahms
Sõnade autor Félix Lope de Vega
Tõlge Hedi Tralla
Teose kataloogi- või oopusenumber: op91
Tervikteosest
Zwei Gesänge
Die ihr schwebet
um diese Palmen
in Nacht und Wind,
ihr heil’gen Engel,
stillet die Wipfel!
Es schlummert mein Kind.
Ihr Palmen von Bethlehem
im Windesbrausen,
wie mögt ihr heute
zo zornig sausen!
O rauscht nicht also!
Schweiget, neiget
euch leis’ und lind;
stillet die Wipfel!
Es schlummert mein Kind.
Der Himmelsknabe
duldet Beschwerde,
ach, wie so müd’ er ward
vom Leid der Erde.
Ach nun im Schlaf ihm
leise gesänftigt
die Qual zerrinnt,
stillet die Wipfel!
Es schlummert mein Kind.
Grimmige Kälte
sauset hernieder,
womit nur deck’ ich
des Kindleins Glieder!
O all ihr Engel,
die ihr geflügelt
wandelt im Wind,
stillet die Wipfel!
Es schlummert mein Kind. |
Teie, kes te hõljute
nende palmide ümber
öös ja tuules,
teie, pühad inglid,
vaigistage puude ladvad!
Mu laps magab.
Tere, Petlemma palmid,
raevukas tuules,
miks täna
nii vihaselt tormlete!
Oh, ärge möirake nii!
Olge paigal, nõjatudes
rahulikult ja õrnalt me kohale.
Vaigistage puude ladvad!
Mu laps magab.
Taevane lapsuke
tunneb ahastust.
Oh, kui väsinud ta on
selle maailma muredest.
Ah, nüüd, kui uni
ta valu
õrnalt leevendab,
vaigistage puude ladvad!
Mu laps magab.
Raevukas külm
puhub me peale.
Millega küll katta
mu lapsukese keha?
Oo, kõik inglid,
kes te oma teel
tuultes tiirlete,
vaigistage puude ladvad!
Mu laps magab. |
Saksakeelne tõlge Emanuel Geibel |
|